Meie esimesed jõulud päikesekodus... Tagasivaade jõuludele paneb tunnistama, et kuigi jõulutunnet sai küll otsitud avatud meelega, siis see päris jõulutunne (no teate küll- selline tunne, et südames on nii palju rõõmu, et see ei taha kuidagi sinna ära mahtuda, selline mõnus ent ärev soojus) kahjuks meieni ei jõudnud. Selle õige jõulutunde jaoks võib-olla ongi üks asendamatu komponent lumine ja pehme talv ning nüüd ehk tulebki tasapisi harjuda lõunamaise talvega.
Aga milline see talv meil siin siis on? Kõige õigem oleks vist vastata- ettearvamatu ja väga kaootiline. Eelmisel aastal veetsime jõulud ja aastavahetuse samuti saarel, seda turistidena ja me saime osa sellisest talvest, kus kuumakraadid ulatusid ikka 30 soojapügalani. Sellel aastal on talv siin hoopis teistsugune. Hilissügisel oli minu ajus küll lühis, sest mida rohkem talve poole seda rohelisemaks, lopsakamaks ja kaunimaks loodus läks. Oleme saanud kuuma ja külma, tuult ja kaliimat, vihma ja rahet, äikest ja kõuemürinat, päikest ja pilvi.
3 päeva tagasi saabunud torm Dana ei ole veel tänaseks päris maha vaibunud. Tuli ta võimsalt- mürina, välgu, tuultepööriste ja jäävihmaga, Teide kattus lumevaibaga ning paljud mägedesse viivad teed suleti. Lisaks saabus tuulega ka selline kaliima, mida mina varem näinud ei ole (no mitte midagi pole näha nagu hall liivapilv oleks saare enda embusesse haaranud). Aga soojapügalad meil siin San Lorenzos jäävad ikka 21-26 kraadi kanti. Kätte on jõudnud see aeg, kus saarelt leiab kõik aastaajad üles.
Jõuluootuses kaunistasime kodu, kõige suuremat rõhku panime loomulikult õue-elutuppa (pole midagi teha, sellises kliimas põhjamaa inimesena elades saab terassist kodu süda ja elutuba) ning palmi ja aaloe vahel leidis oma ajutise pesa ka jõulukuusk. Meie otsustasime jõule ja pühade aega veeta ikka nii nagu me seda siiamaani olime teinud. Ainult, et perekonna ring, kellega seda aega veeta on oluliselt väiksem. Eks sellistel hetkedel ikka kipud ka melanhoolsem olema ning ei saa ka mööda igatsuse tundest...
Jõulutraditsioonid on siin ikka üsna teistsugused. Alustada tuleb sellest, et jõuluaeg on siin 24.detsembrist 6.jaanuarini:
* Esimene oluline sündmus on tegelikult juba 6.detsember, mil on Puente de Diciembre, otsetõlkes jõulusild. Oma olemuselt on see nagu meil esimene advent, aeg kõik jõulurüüsse ehtida.
* 22.detsember kuulutab jõulude saabumist üleriigiline jõululoterii El Gordo (Paks). Sellel aastal läks jagamiseks 2,5 billionit eurot.
* 24.detsember on siingi jõuluõhtu - Noche Buena, mil süüakse pere keskis õhtust (Cena de Navidad) ning peale seda minnakse kesköö missale tähistamaks Jeesuse sündi. Jõululaud on rikkalik ning enamasti ülejäänud aasta jooksul neid roogasid ei sööda.
* 25.detsembril on pere samuti koos ning ühiselt süüakse ka õhtul pidulik õhtusöök.
* 28.detsembril tähistatakse püha Santos Inocentes (Pühad süütud), mil turgudel ja poelettidel on näha kõiksugu naljavidinaid. Seda päeva kutsutakse ka naljapäevaks.
* 31.detsembril tähistatakse nagu meilgi pere ja sõprade seltsis vana-aasta lõppu, kaetud on rikkalik laud ning lisaks erinevatele roogadele on laual ka igaühe jaoks 12 õnne-viinamarja, mida hakatakse sööma 12 sekundit enne uue aasta saabumist. 1 sekund-1 viinamari -1 kuu aastast :)
* 5.jaanuar on ärev päev lastele. Peale lõunat on enamikes linnades paraadid- kostüümides inimesed, muusikud ja artistid. Paraadi keskmes Kolm Tarka (Kolm Kuningat), kes on lapsi tervitama tulnud. Pärast paraadi minnakse koju varajasele õhtusöögile ning lapsed jätavad puhtaks pestud jalanõud elutuppa, sest ainult nii saavad Kolm Tarka tuppa tulla ning kõikidele lastele varahommikul kingitused jätta.
* 6.jaanuar - kõige tähtsam jõulupüha lastel, sest varahommikul ärgates ootavad avamist kingitused ning käes on jõulupuhkuse lõpp ning taas algab kool.
Saadame siit päikesesaarelt teile vana-aasta tervitused ning kohtume taas juba uuel aastal :)
Add comment
Comments