Ketsi koolitrall...

Kunagi ühes postituses ma lubasin, et panen Ketsi kooliloo kirja, sest kogu see trall kooli saamise ning kooliminekuga võttis meil omajagu närvirakke, aega ja asjaajamist. 

Alustada tuleb sellest, et siin ei ole nii, et lähed omavalitsusse ja esitad avalduse ning laps läheb rõõmsalt 1.septembril kooli. Kaugel sellest. Siin pead ootama kui koolitöötajatel on pikk suvepuhkus läbi saanud (augusti lõpp-septembri algus) ning siis saad minna kooli avaldust esitama. Avaldus tähendab tegelikult mitme leheküljelist ankeeti ning hunnikuga kõikvõimalike dokumentide esitamist (vanemate passikoopiad, Kethi passikoopia, residendikaardid, sissekirjutus, sünnitunnistus, abielutunnistus, vaktsineerimispass, Euroopa ravikindlustuskaart). Kõik ankeedid ja juhendid on muidugi kohalikus keeles ning nende lahtiarutamiseks olen abi palunud ühelt teiselt Eesti perelt (tervitan siinkohal eriti Juliat, kes on olnud mulle nagu "tugiisik" ning aitanud kõigest "läbi närida"), kes siin juba 6 aastat on elanud. Nii ma siis neid tüütasin ja muudkui käisin oma paberipatakat täitmas ja kooli jaoks kokku panemas.

Kui lõpuks said kõik paberid ära esitatud, tuli jääda ootele, kuniks teatatakse, millal kõik paberid on üle vaadatud ning millal lõpuks võib kooli tulla. Kuigi Kethi on koolikohuslane ja peaks saama kooli koheselt kui kool algab, siis nii libedalt siin need asjad ei pruugi sujuda ja selleks peab valmis olema. Käisime mitu korda koolis küsimas, et mis seis kõigega on, sest kool juba käis. Kuna mingit progressi nendele käikudele ei järgnenud, siis palusime kohaliku abi, et ta aitaks meil kooliga suhelda. Siis hakkasid asjad liikuma- lõpuks ometi teatati, et Kets saab kooli minna. 

Kuidas siis Kethil läinud on ja milline on koolielu siin:

• Õpikuid koolis ei ole, õpetajad kas jagavad lehti või õpetavad slaidide abil;
• Koolivorm on ametlikult kohustuslik, kuid ei pea kogu komplekti kandma, vaid võib näiteks kanda vaid särki (komplektis on tegelikult pikad ja lühikesed püksid, T-särk, mitmed erinevad pusad ja kampsunid);
• Koolis ei kanta vahetusjalanõusid;
• Koolimajas puudub garderoob ja söökla (õpilased võtavad kas toidu kaasa või ostavad kooli kohvikust);
• Koolis on nn. "koolibrändi" pood, kust saab endale soetada kooliga seotud esemeid (logoga pastakad, vihikud, magnetid, rinnamärgid jpm);
• Tunnis käib koguaeg melu ja vaikusest võib unistada (tunnis olles oleksid justkui tutvumisõhtul, kus kõik läbi-segi räägivad);
• Kõik on olnud Kethi vastu hästi toetavad, soojad ja võtnud ta kiiresti omaks;
• Koolipäev kestab 6 tundi ehk kella 14:00-ni ja nii iga päev;
• Päeva jooksul on ainult üks vahetund, mis kestab 30 minutit (hommikul on 3 tundi, siis on 30 minutit pausi ja siis jälle 3 tundi);
• Koolis ei tohi olla telefonis ei tunnis ega vahetunnis;
• õpilased on peaaegu koguaeg oma nn. koduklassis ning õpetajad liiguvad;
• Ühe tunni pikkuseks on 55 minutit;
• Kethi kool on võtnud tolerantse ja toetava hoiaku (LGBTQ+, All lives matter, Gender equality jm);
• Kuigi eelnevalt on meile öeldud, et haridustase on väga madal, siis 10.klassis käiv Kethi õpib samasid teemasid, mida õpivad ka Eesti 10.klassi õpilased.
• Kodutöid antakse vähe, kuid see-eest on koolipäevadel palju töid;
• Kui Kets teeb näiteks kontrolltööd, siis esmalt tõlgib ta töö hispaania keelest inglise keelde, vastab inglise keeles ära ning tõlgib seejärel uuesti hispaania keelde (osad õpetajad annavad kontrolltöid inglise keeles);
• nii õpetajad kui õpilased on väga huvitatud sellest, kust Kethi pärit on ning Eestist, eesti keelest ja kultuurist (küsimused ei ole otsa saanud ka pool aastat hiljem): PS! Eesti keelt kuulata on nende jaoks huvitav;
• Kethi klassis õpib 30 õpilast (7 tüdrukut ja 23 poissi). Enamus Kethi klassivendadest mängivad jalgpalli ning igas väiksemaski külas on olemas suur prožektoritega jalgpalli staadion.