Isver...me saime kõne korteri omanikult, sest naaber kaebas meie peale!!! SOS!
Põhjus: LASTE KISA- hommikul, lõunal, õhtul ja öösel (Märkus: ilmselge liialdus- öö tuleb ära jätta, sest siis nad on päevasest möllust nii väsinud, et magavad nagu kotid).
Põhjendus: 4 aasta jooksul ei olevat naabrid omanikule kunagi helistanud, et üüriliste peale kaevata!
Järeldus: anname oma parima ja püüame Mimmut ning Itit uute naabrirohkete oludega harjutada.
Taustainfo: Me elasime maal. Meie lähim naaber oli meist 0,5 km kaugusel. Lapsed said olla vabalt. Nad võisid naerda kui tahtsid, nutta kui tahtsid, kisada (siis kui nemad tahtsid, me ei nautinud seda mitte ülemäära) kui tahtsid, laulda kui tahtsid, mängida kõiki mänge, mis pähe tulid, siis kui tahtsid. Tundub, et meie praegused naabrid pole saanud kunagi lastena olla lapsed nii nagu nemad tahtsid...
Me pole isegi pahased nende peale, vaid pigem on meil neist kahju... Tänu oma lastele saame meie ka vahest olla ulakad ja krutskeid täis.... Meie õpetame neile, kuidas selle suurte maailmaga kohaneda ning nemad õpetavad meile, kuidas mitte seda krutsikeid täis last endas ära kaotada...
Kui ma teile ausalt ütlen, siis ma tegelikult olen oma metslaste üle väga uhke. Me metsast tulnuna peame kõik koos uute oludega kohanema :) Aega võtab, aga asja saab.
Ja juba selle nädala lõpus kolime me ajutisest korterist ära... Uude koju... Loodame, et saame naabritega hästi läbi :)
Add comment
Comments