Mimi-Ly läks kooli. Tõepoolest kooli. Selle mõttega on veel endalgi raske harjuda. Kui me alguses olime täiesti veendunud, et tegelikkuses on see meie mõistes lasteaed, mis füüsiliselt on lihtsalt kooliga koos (nii nagu Eestis on väiksemates asulates lasteaed-algkoolid), siis nädalaga on meieni jõudnud arusaam, et päris lasteaed see siiski pole.
Mimmu ise on olnud väga vapper väike nelja aastane tüdruk. Me täiskasvanuna võime vaid ette kujutada kui segadust tekitav ja hirmus see alguses ühe pisikese inimese jaoks olla võib. Kõik on tundmatu, uus ja veel nii võõras. Nii, et esimesed päevad olid vapra tüdruku jaoks väga emotsionaalsed ning hommikul kooli jalutades kippus ikka pisar ka silma. Kuid kooli vastu minnes jooksis ta rõõmsalt vastu. Neljanda koolipäeva hommik oli pisaratevaba, kuid meelest ei olnud läinud, et on reede ja tulemas kaks koolivaba päeva. Nii et eks näis, mis toob meile uus nädal.
Millised on siis esimesed tähelepanekud ja mõtted?
* Mimi-Ly koolis on kaks nö astet Infantil (loe: lapsed) ja primaria (loe: esmane) ehk siis nagu nimetuse järgi siiski lasteaed ja algkool. Lasteaias käivad lapsed vanuses 3-6 aastat ning algkoolis 6-12 aastat.
* Tunnid algavad hommikul 8.30 ja lõppevad 13.30. Kõikidel. See on nii positiivne, et laste "töö" päevad on viie tunni pikkused ning lisaks on ju ka neil pikk suvevaheaeg ning pisikesed vahe-vaheajad. Eestis on paljudel lastel päevad lasteaias ja koolis 10-12 tunni pikkused, mis ei ole minu meelest üldse okei.
* Koolis on koolivorm.
* Eliisi ja e-kooli sellisel kujul ei ole. Kasutusel on hoopiski äpp, mis täidab põhimõtteliselt sama funktsiooni.
* Hommikul kogunevad lapsed koos vanematega suurte kooliväravate ette. Lapsed üksi kooli ja koolist koju minna ei tohi (seda kuni 10 eluaastani). 10 minutit enne tundide algust avab turvamees suured väravad ning kõik suunduvad oma õpetajate poole. Õpetajad on kogunenud koolihoovi vanematelt lapsi vastu võtma, heliseb koolikell ning kõik suunduvad klassidesse. Vanemate järel sulguvad kooliväravad kuni viimase tunni kellani, mil vanemad on taas kogunenud koolivärava taha, et õpetajatelt oma lapsed võtta ning kuulda tagasisidet päeva kohta. Kuigi see paistab paraja "segasummasuvilana", siis tegelikult tekitab see sagin nii sooja, mõnusa ja ühtse tunde.
* Mimi-Ly klassiruum on väga armas. Kokku on klassis 10 last ning poisid/tüdrukud pooleks. Istutakse oma pisikeste laudade ja toolidega ringis. Ühe tunni pikkuseks on nagu Eestiski 45 minutit. Vahetundidel mängitakse kõik koos koolihoovis.
* Lõunat süüakse kella 10 paiku. Toitlustust pakutakse piiratud arvule lastest ning kehtib reegel, kes ees, see mees. Kuu toiduraha on ca 80 eurot. Need, kes joone alla jäävad, võtavad karbiga oma toidu kaasa. Kuna meil ei õnnestunud nimekirja saada, siis iga hommikul pakime toidukarbikese kokku ja paneme koolikotti.
* Mimmu ise on väga uhke, et ta käib koolis. Mõned korrad oleme harjumusest rääkinud lasteaiast ning siis on ninatark meid kohe parandanud, et ta ei käi lasteaias, vaid KOOLIS. Nii, et püüame sellega rohkem mitte eksida!
* Õpetaja Vanessa annab iga päeva lõpus tagasisidet. Tema sõnul on Mimi väga sotsiaalne ning tubli ning mängib rõõmuga kõigiga. Samuti on ta suur jutupaunik ja suhtleb kõigiga eesti keeles väga vabalt. Pidid kehakeele ja ilmete järgi tähtsad teemad olema :)
* Mimmu enda suurimaks mureks on paania keel (loe: hispaania), mis tuleb selgeks saada, sest eesti keelseid sõnu teised ei oska, isegi õpetaja Vanessa mitte.
Add comment
Comments